Pakkemasina vastuvõtul jäid kuumsulgemislõuad kaitseukse avamisel seisma. Pool aastat hiljem vahetab hooldustehnik ohutuskontrolleri ja taastab programmi mälukaardilt. Mis kaitseb nüüd operaatori sõrmi, kui ta järgmisel korral kinnijäänud kilet eemaldab?
Euroopa standardi eelnõu prEN 50742:2025 lähtub ISO 12100 kohasest riskihindamisest. Tootja selgitab välja, kuidas tahtlik sekkumine või eksimus võib kaitsemeetme toimet vähendada. Näideteks on kile eemaldamine, juhiku reguleerimine ja kuuma detaili käsitsi väljavõtmine.
Millisele kaitsele operaator tugineb?
Kes paneb käe masina sisse ja mis takistab selle ülesande ajal vigastusi? Programmi muutmine võib kaotada kaitsemeetme. Füüsiline ohuallikas on liikuv mehhanism. ISO 12100 hõlmab ohtlikke olukordi ja/või ohtlikke sündmusi. Kirjeldage eraldi sündmust, kui see aitab selgitada õnnetuse järjestust. Arvesse tuleb võtta ka ettenägematuid ohte, millel puudub seos ühe ülesandega.
Kuidas seostada riski masina ülesandega.
Uurige elektrilisi jooniseid hooldustehnikuga. Kust saab asenduskontroller oma seaded? Kes saab sülearvuti ühendada? Hoolduse ajal ajutine ühendus võib muuta seda, kuidas masin tootmises käitub.
Kaks võimalust eelnõu nõuete täitmiseks
Menetluses A kasutatakse eelnõu protsessi ja tootenõudeid. Menetlus B lähtub arenduses standardist EN IEC 62443-4-1. Tabelites 3 ja 4 on süsteemile valitud standardi EN IEC 62443-3-3 ja komponentidele standardi EN IEC 62443-4-2 nõuded koos vastavate võimekustasemetega (SL-C). Mõlemal juhul hinnatakse masina riski, kaitstakse seda muutmise eest ja antakse kasutajale vajalik teave.
Kaks ühesugust Etherneti-pesa võivad anda erineva ligipääsu. Üks saadab üksnes andmeid ekraanile, teise kaudu saab tõsta ajami piirkiirust. Oluline on see, millist funktsiooni ühendus mõjutada võimaldab.
Neli otsust ja nende andmed
- 1.A Kes saab sülearvuti juhtkilbiga ühendada, millal ja milliste õigustega? Tootja paneb kirja ka tingimused, mille kasutaja peab tehases tagama.
- 1.B Küberohu juures märgitakse ära juurdepääsutee: USB-pesa kaudu saab laadida sulgelõugu juhtiva programmi vanema versiooni.
- 1.C Piisab juurdepääsust pesale ja hooldustarkvarast. Kui lõuad sulguvad, kui operaator eemaldab kinnijäänud kilet, võivad sõrmed muljuda saada. Kas teine kaitsemeede sõltub samadest andmetest?
- 1.D Kui olemasolev kaitse on piisav, pannakse põhjendus kirja. Vastasel juhul läheb oht meetmeid nõudvate ohtude loetellu koos katsekriteeriumiga: süsteem peab diagnostikakontolt tehtud kirjutamiskatse tagasi lükkama.

Ingliskeelsel joonisel on termin „safety measures“. ISO 12100:2010 kasutab terminit „protective measure“ ja ISO/DIS 12100.3 eelnõu eelistab väljendit „risk reduction measure“. Eestikeelsed nimetused selgitavad siin 2025. aasta ingliskeelset eelnõu.
Määrake iga ohutusfunktsiooni jaoks vajalik kaitse
Lähenemisviisis A määrab ja dokumenteerib tootja ohutusega seotud turvalisuse taseme (SRSL, Safety-related Security Level) iga tuvastatud ohutusfunktsiooni puhul. B lisa annab võimaliku valikumeetodi. Taseme valik nõuab siiski põhjendust, kui kasutatakse teist meetodit. B lisas hinnatakse funktsiooni koos iga liidese või ühendusega, mille kaudu seda saab mõjutada.
AP = (EL × WoO) + AC
- EL Andke ühendusele kokkupuute skoor. Usaldusväärse ala sees: 0 punkti. Füüsiline juurdepääs masinale: 2 punkti. Kohalik tööstusvõrk: 5 punkti. Laiem tehasevõrk: 16 punkti. Väliselt ebausaldusväärne võrk: 24 punkti. Kui ühendus ühendab kahte erinevat tsooni, võtke suurem kokkupuude.
- WoO Mõelge, millal on võimalik juurdepääs masinale. Väga piiratud juurdepääs või pidev järelevalve: 0,6. Aeg-ajalt, prognoositav juurdepääs mõõduka kontrolli all: 0,8. Regulaarsed võimalused nõrga kontrolliga: 0,9. Sagedane või piiramatu juurdepääs: 1.
- AC Hinnake vajalikke teadmisi ja oskusi. Ulatuslikud teadmised ja arenenud oskused: 1 punkt. Mõõdukad teadmised ja erialased oskused: 2 punkti. Mõõdukad teadmised ja vahe-oskused: 3 punkti. Põhiteadmised ja lihtsad tööriistad: 4 punkti. Lihtsam muutus annab kõrgema skoori.
Tulemus peegeldab, kui kergesti haavatavust saab ära kasutada. Arvutus ei nõua hinnangut selle kohta, kui tõenäoline on, et keegi seda tehast sihib. Eelnõu näites hõlmab kahe juhtimissüsteemi vaheline ühendus EL1 ja EL2. Kasutage suurema kokkupuute jaoks 5 punkti. Juurdepääs on mõõdukalt piiratud. Väärtuse muutmiseks piisab põhioskustest.
(5 × 0,8) + 4 = 8 → AP1 → SRSL1
| Skoor | Rünnakupotentsiaal | Madal raskusaste, nt pöörduv vigastus | Kõrge raskusaste, nt pöördumatu vigastus |
|---|---|---|---|
| 0–5 | AP0 | SRSL0 | SRSL0 |
| 5,1–10 | AP1 | SRSL1 | SRSL1 |
| 10,1–15 | AP2 | SRSL1 | SRSL2 |
| 15,1–20 | AP3 | SRSL2 | SRSL3 |
| > 20 | AP4 | SRSL3 | SRSL3 |
Eelnõu näeb SRSL0 ette täielikult isoleeritud ohutussüsteemile. Kui programmi saab hooldusliidese kaudu üle kirjutada, ei piisa SRSL0 põhjendamiseks üksnes väikesest punktisummast.
Kiirusepiirang, mida saab muuta tehasevõrgu kaudu
Reguleerimise ajal on kaitseuks avatud. Mootori kontroller jälgib liikuva masina telje kiirust. Piirmäära saab muuta laiemast tehasevõrgust (EL3). Juurdepääs on lubatud kord kuus mõõduka järelevalve all. Põhioskused on piisavad, et sisestada uus väärtus.
(16 × 0,8) + 4 = 16,8 → AP3
Tulemus 16,8 annab klassi AP3. Kui kelk võib seadistaja kätt jäädavalt vigastada, annab tabel SRSL3. Sama ühenduse ja põhjendatult väikese tagajärje raskuse puhul oleks vastus SRSL2.
Muutke katsepingil mootori kontrollerile saadetud sõnumit. Teises testis edastage varem kehtiv sõnum uuesti. SRSL3-s peab krüptograafiline protokoll tuvastama ja tagasi lükkama mõlemad sõnumid. Testige ka juurdepääsuõigusi. Proovige sisestada kirjutuskaitstud kontolt kõrgem limiit ja kontrollige väärtust, mis on endiselt aktiivne.
| Disaini küsimus | Valitud nõuded lähenemisviisis A |
|---|---|
| Kes tohib muudatuse teha? | Tasemel SRSL1 ja SRSL2 kontrollib süsteem kasutaja, protsessi või seadme identiteeti ning õigust sekkuda. Tasemel SRSL3 tuvastatakse igaüks üheselt ja õigust kontrollitakse konkreetse toimingu jaoks. |
| Millal on terviklikkus kontrollitud? | SRSL1-s kontrollige käivitusel turvatarkvara ja kriitilisi seadeid. SRSL2-s kontrollitakse ka perioodiliselt töötamise ajal. SRSL3-s kasutage mõlemal korral krüptograafilist kontrolli. |
| Millised sõnumid jõuavad vastuvõtjani? | SRSL1 ja SRSL2 kontrollivad vahetatud teabe terviklikkust. SRSL3-s peab krüptograafiline protokoll tuvastama ja tagasi lükkama muudetud või uuesti esitatud sõnumid. |
| Mida paigaldamisel kontrollida? | Tasemel SRSL2 ja SRSL3 kontrollitakse kriitilise tarkvara ja konfiguratsiooniandmete autentsust, näiteks digiallkirja abil. SRSL1 vastav säte seda kontrolli ei nõua. |
Nõutav toimivustase (PLr) väljendab ohutusfunktsioonist vajalikku riski vähendamist. Saavutatud PL kirjeldab selle funktsiooni usaldusväärsust. Selle SRSL määrab muu hulgas kindlaks, kuidas süsteem peab kaitsma kiirusepiirangut volitamata muudatuste eest.
Kõrvaldage haavatavus või kaitske juurdepääsu, mis peab jääma
Tootja uurib kõigepealt, kas turvanõrkuse saab kõrvaldada (2.A). Kui juurdepääs peab alles jääma, kavandab ja rakendab ta vastumeetmed 7. peatüki järgi (2.B). Ta dokumenteerib muutmisest tuleneva jääkriski ja selgitab juhendis kasutajale vajalikke ettevaatusabinõusid (2.C).
Mälukaardi katte purunenud plomm näitab, et kate on avatud. Tasemetel SRSL1–SRSL3 nõuab eelnõu füüsilise sekkumise tuvastamist. Programmi muutumist tuleb kontrollida eraldi. Võrgu kaudu kirjutades võib plomm terveks jääda.
Masin peab automaatselt koguma jäljed asjakohaste sekkumiste kohta. Kui digitaalsete tõendite kogumine pole mõistlikult teostatav, nõuab kavand füüsilist tõendit; juhendis tuleb selgitada, kust seda leida ja kuidas seda tõlgendada. Digilogis on kirjas sekkumise liik. Ajatempel või loenduri näit võimaldab sündmusi omavahel seostada. Ka logifaili kustutamine peab jätma kirje. Logi tuleb kaitsta omavolilise muutmise eest ning kustutada tohib seda ainult volitatud korras. Vajaduse korral peavad asjakohased tarkvaraversioonid ja konfiguratsioon olema tuvastatavad.
Kui ohutustarkvara laaditakse masinasse pärast turule laskmist või kasutuselevõttu, peab asjaomaste sekkumiste ja versioonide logimine masinamääruse kohaselt jääma sisselülitatuks viieks aastaks alates laadimisest. Kavandi meetodi A korral peab logimine toimima hiljemalt kasutuselevõtust ning iga sekkumise andmeid tuleb säilitada vähemalt viis aastat.
Enne testimist määratlege proovitav muudatus, eeldatav vastus ja taaskäivitamise tingimused. Salvestage konfiguratsioon, juurdepääsuõigused ja tegelik vastus. Kui vastumeede peatab peatumise, korrake asjakohast ohutushinnangut ja mõõtke aega, mis peatub koorma all.
Tehnilise dokumentatsiooni kolm kannet
Pakkemasin põhineb eelnõu C lisal. Kasutustingimused, masina telg ja jahutusjaam on insenerinäited, millel on oma eeldused ja vastuvõtukriteeriumid.
Pakkemasin: kinnijäänud kile eemaldamine pärast ohutuskontrolleri vahetust

1.A–1.B. Ohutuskontroller ja selle mälukaart on lukustatud elektrikapi sees. Uksel olev USB-pesa võimaldab hooldustehnikul laadida tarkvara ilma individuaalselt sisse logimata. Vale versioon võib lubada ohtlikku liikumist isegi siis, kui kaitseuks on avatud.
1.C–1.D. Tehnik vajab juurdepääsu USB-pesale, programmeerimistööriistale ja peatatud masinale. Järgmine operaator, kes eemaldab plastkile, võib kannatada sõrmede purustamisvigastusi. Proovige volitamata kirjutamist ja kontrollige aktiivset programmi versiooni. Samuti katsetage, kas kaitseukse avamine peatab kuumtihendamise, mulgustamise ja lõikamise mehhanismid ning hoiab ära ootamatu taaskäivitamise.
2.A–2.C. Eemaldage väline USB-pistikupesa ja selle kaabel. Hoidke elektrikapis lubatud hoolduseks programmeerimispistikut. Diagnostiline juurdepääs võimaldab ainult lugemist. Aktiivse hooldusseansiga järelevalveta arvuti lubab endiselt muudatusi. Lõpetage seanss enne lahkumist. Kui kahtlustatakse sekkumist, lõpetage masina kasutamine, kuni programm ja ukse blokeering on testitud. Ohutusega seotud rakendustarkvara kaugmuudatuste puhul tegeleb ISO 13849-1 ka mõjutatud funktsioonide valideerimisega kohapeal.
Jaama A varukoopia laaditakse jaama B
Jaamas A teeb seadistaja töö suletud kaitseukse taga. Jaamas B peab ta juhiku reguleerimiseks ukse avama. Ajamite tüüp on sama, kuid B lubatud kiirus väiksem. B peab tagasi lükkama ka A jaoks õigesti allkirjastatud faili.
Määrake ohutusnõuete spetsifikatsioonis juurdepääsutingimused, kiirus ja seiskamisaeg.
1.A–1.D. Mõlemal jaamal on identsed mootorikontrollerid. Volitatud tehnik saab laadida ehtsa konfiguratsioonifaili A-st B-sse. Kõrgem piir ise ei suurenda kiirust. Kui tegelik kiirus ületab B-i õige piirmäära, kuid jääb allapoole A-piiri, võimaldab ohutusfunktsioon ohtlikku liikumist. B-jaam peab faili A-st tagasi lükkama. Liikumine, mis nõuab kiiruse jälgimist, peab jääma blokeerituks pärast taaskäivitamist, kuni B aktsepteerib õigeid sätteid.
2.A–2.C. Pärast ajami vahetust peab jaam B aktsepteerima oma faili ja tagasi lükkama jaama A faili, isegi kui allkiri on kehtiv. Süsteem kontrollib allkirja ja võrdleb jaama tunnust kaitstud võrdlusväärtusega, mida hoitakse väljaspool vahetatavat ajamit. Volitatud isik võib B jaoks siiski kinnitada vale piirväärtuse. Enne töö jätkamist loetakse aktiivne väärtus välja ja kontrollitakse reaktsiooni piirkiiruse ületamisele katsetingimustes.
Kaks tervislikku kanalit võivad mõlemad jälgida sama vale parameetrit. Kui peakontroller saadab seadistused mootorikontrollerile käivitamisel, kontrollige ka põhikontrolleris salvestatud konfiguratsiooni. Kuidas juhtimissüsteemi kategooriad mõjutavad rikke käitumist.
| Vastuvõtukatse | Oodatav reaktsioon | Katseprotokolli kantavad andmed |
|---|---|---|
| Püüdke suurendada limiiti kirjutuskaitstud kontolt. | Kontol on võimalik limiiti lugeda. Muudatuse katse lükatakse tagasi. Heakskiidetud piirmäär jääb aktiivseks. | Kasutatav ühendus, kontoõigused, reageerimine ja aktiivne piirang enne ja pärast testi. |
| Vahetage mootori kontroller B juures. Proovige laadida fail A-st, seejärel taaskäivitage jaam B. | B lükkab faili tagasi. Liikumine, mis nõuab kiiruse jälgimist, jääb blokeerituks, kuni aktsepteeritakse õiget faili, sealhulgas pärast taaskäivitamist. | Jaama identifikaator, failiidentifikaator, tagasilükkamise põhjus ja masina olekus pärast taaskäivitamist. |
| Kui õige fail on installitud, ületage kontrollitud testi ajal B-piiri. | Ohutusfunktsioon käivitab peatuse. Masin jääb seisma ohutusnõuetes sätestatud aja jooksul. | Faili versioon, töörežiim, koormus, mõõdetud kiirus ja mõõdetud seisakuaeg võrreldes spetsifikatsiooniga. |
Retsepti redigeerimine võib avada ka ukse
Taimer mõõdab kuus minutit täpselt. Raskema detaili pind võib aga endiselt käsi põletada. Kui retsept vabastab ka ukseluku, võib lühem tsükkel tuua vigastuse detaili käsitsi väljavõtmisel.

1.A–1.D. Tootmiskonto võimaldab jahutusaja muutmist kaheteistkümnelt minutilt kuuele. Algsel masinal ei ole temperatuuri mõõtmist. Raskem toorik võib juhi siiski käsitsi mahalaadimise ajal põletada. Tsükliaja muutmine ei tohi avada kaitseukst, kui pinnatemperatuur ületab kinnitatud piiri.
2.A–2.C. Tsükli aja täitumisest üksi ei piisa ukse avamiseks: ka sõltumatu mõõtmine peab kinnitama ohutut temperatuuri. Tootmistöötaja saab muuta tsükli kestust, kuid lävendit ja mõõteparandit võib muuta ainult volitatud hooldustehnik. Kehtiva mõõtetulemuse puudumisel jääb uks lukku. Pärast anduri vahetust võrreldakse näitu vabastuslävendi lähedal tooriku pinnalt võetud sõltumatu mõõtetulemusega.
Konstruktsioon, mis kasutab ainult taimerit, on võimalik ka siis, kui tootja kehtestab ja kaitseb kõigi lubatud toorikute, käivitustemperatuuride ja jahutustingimuste jaoks ohutut minimaalset jahutusaega.
Mida ELi masinate määrus nõuab
Masinate määrust (EL) 2023/1230 kohaldatakse üldjuhul alates 20. jaanuarist 2027. See hõlmab ohutuse seisukohalt olulist tarkvara ja andmeid, asjakohast riistvara, mille kaudu neile juurde pääseb, ning kontrollisüsteemide vastupidavust mõistlikult ettenähtavate pahatahtlike meetmete suhtes. Samuti käsitletakse ohutusalase tarkvara tuvastamist ja tõendeid sekkumiste kohta. Masinate reguleerimine, tarkvara ja andmed.
Kavandi prEN 50742:2025 lisa ZZ seob selle masinamääruse III lisa punktiga 1.1.9 ja osa punkti 1.2.1 nõuetega. Tootja võib kavandit kasutada tehnilise kirjeldusena. Artikli 20 kohane vastavuseeldus hõlmab vaid neid nõudeid, mida katab Euroopa Liidu Teatajas viidatud harmoneeritud standard. Kontrollida tuleb väljaannet, hõlmatud nõudeid, piiranguid ja kohaldatavat vastavushindamismenetlust.
Mida nõuab lisaks küberkerksuse määrus?
Retsepti kopeerimine võib paljastada ärisaladuse, ilma et tooriku temperatuur muutuks. Kui masin kuulub digielementidega tootena CRA kohaldamisalasse, tuleb hinnata ka seda andmetega seotud riski. Kaitseukse katsetulemust saab mõlemas hindamises kasutada ainult selles osas, mida katse tegelikult näitas.
Küberkerksuse määrus (CRA) seab nõuded juba toote kavandamisele. Tugiperioodil peab tootja tegelema turvanõrkustega ja pakkuma vajalikke turvauuendusi. Aktiivselt ärakasutatavatest turvanõrkustest ja toote turvalisust mõjutavatest tõsistest intsidentidest tuleb teatada alates 11. septembrist 2026. Enamikku sätteid kohaldatakse alates 11. detsembrist 2027.
Komisjoni 27. juuli 2026. aasta suunised selgitavad, millal võib tootja üleminekuajal tugineda masinamääruse alusel väljastatud ELi tüübihindamistõendile või heakskiitmisotsusele. See kehtib üksnes juba hinnatud ja dokumendiga hõlmatud riskide kohta dokumendi kehtivusaja lõpuni, kuid mitte kauem kui 11. juunini 2028. Muud CRA kohaldamisalasse kuuluvad riskid vajavad eraldi hindamist.
Allikad ja viited
- prEN 50742:2025. Avalikule arutelule esitatud ingliskeelne eelnõu. Viited käivad selle väljaande kohta. 4.1–4.3, 5.1 (1), 6, 7.1–7.5, 8, 9. AP/SRSL: 7.4.2, B.1–B.6. C.3.2, C.4.2, C.5.2. ZZ.1.
- Masina riski hindamine ja terminoloogia. ISO 12100:2010 · ISO/DIS 12100.3 · ISO/TR 22100-4:2018 · ISO 13849-1:2023. ISO 12100: 3, 5.4, 6, B. ISO/TR 22100-4: 4.3, 6, 9–10. ISO 13849-1: 5.2.4, 7.4.
- Ohutusega seotud kontrollisüsteemid ja tööstuslik küberturvalisus. IEC 62443-4-1 · IEC 62443-3-3 · IEC 62443-4-2.
- ELi masinamäärus ja selle parandus · 32023R1230R(01). 20(1), 25, III 1.1.9, 1.2.1, IV A(f)–(g).
- Küberkerksuse määrus ja Euroopa Komisjoni suunised (2, 13, 14, 69, 71, I) · C(2026) 5252, §§ 255–257.